- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus dokumendileke tabas ELi-USA kõnelusi
Organisatsioon leiab, et kõnelused tuleb katkestada.
Euroopa Liidu kaubandusvolinik Cecilia Malmström kommenteeris leket oma ametlikus blogis.
„Need on kõigest mõlema poole läbirääkimiste positsioonid, ei enamat,“ rahustas volinik, nimetades lekke ümber kerkinud meediakära „tormiks veeklaasis“. „Valdkondades, kus meie seisukohad on liiga erinevad, jääb kokkulepe lihtsalt sündimata,“ kirjutas Malmström, tõrjudes väiteid, et Euroopa Liit USA nõudmistele alla vannub või oma standardeid leevendab.
Rida meediaväljaandeid eesotsas Saksa päevalehega Süddeutsche Zeitung said materjalidega eelnevalt tutvuda ja kirjutasid esmaspäeval, et USA survestab Euroopa Liitu kaubanduskõnelustel tugevamini kui seni arvatud.
Kui Euroopa Liit on oma seisukohad iga kõnelustevooru järel avalikustanud, siis leke annab esimest korda võimaluse näha ka USA seisukohti kui taktikat.
Kloorikanade invasioon
Näiteks kirjutas Süddeutsche Zeitung dokumentide põhjal, et Washington ähvardab takistada Euroopa autode lihtsamat pääsu USA turule, et survestada nii Euroopat rohkem USA põllumajandustooteid importima. See puudutab tegelikult laiemat teemat – USA on korduvalt kritiseerinud Euroopa Liidu põhimõtet, mis võimaldab Euroopa turult eemale hoida geneetiliselt muundatud toidukaubad või hormoonide toel kasvatatud liha. Avalikkusele on mõlemad pooled korduvalt kinnitanud, et eurooplased ei pea kartma „kloorikanade invasiooni“.
„Tõesti päris huvitav on näha, mis nõudmisi USA on teinud,“ kommenteeris lehele Saksa tarbijate organisatsioonide ühenduse juht Klaus Müller. „Dokumentidega lähemalt tutvudes on ilmne, et peaaegu kõik meie kartused seoses USA kavatsustega TTIPi ja toiduturuga on osutunud õigustatuks.“
Näiteks nõuab USA, et toidukaupu tohiks inimeste või loomade tervise kaitse argumendiga keelustada vaid siis, kui nende kahjulik toime on teaduslikult tõestatud. Euroopa Liit on sellised tooted nagu geneetiliselt muundatud organismid keelustanud n-ö ennetavalt, võimaliku riski olemasolul. USA lähenemine eeldaks reageerimist siis, kui kahju on juba sündinud. Dokumentides ei ole Euroopa põhimõte selgelt välja öeldud, millest loeti välja, et EL on sellest lahti öelnud.
„Kõik, mis me teeme, lähtub sellest põhimõttest,“ pareeris Malmström agentuurile Bloomberg antud intervjuus. „Nii ei ole ka see väide õige.“ Samas möönis ta, et sõnaselgelt pole seda põhimõtet välja toodud.
Blogikandes vannutab Malmström, et Euroopa Liit ei kavatse oma toiduohutuse standardites järeleandmisi teha. „Iga Euroopa Liidu kaubandusleping saab reegleid muuta vaid tugevamaks,“ ütles Malmström, lisades, et mitte kunagi ei muudeta neid nõrgemaks. „Ma lihtsalt ei aja sellist asja, mis tegeleks standardite leevendamisega.“
Hetkel kuum
Dokumentidest ilmneb, kui palju on jätkuvalt eriarvamusi ja kui keeruliseks näiteks Euroopale võib muutuda uute seaduste vastuvõtmine, kui neid peab hakkama eelnevalt ka USAga kooskõlastama. Ja mitmes aspektis on USA seadused ELi regulatsioonidest väga erinevad – ELis näiteks on keelatud 1308 erineva kemikaali kasutamine kosmeetikatoodetes, kuna neil võib olla vähki tekitav toime. USAs on selles nimekirjas 11 toodet, kirjutas Süddeutsche Zeitung viitega tarbijakaitse organisatsioonide infole.
Mõned argumendid
Lepingu pooldajad väidavad:
Tariifide alanemine ja standardite ühtlustamine ergutaks majandust ja looks uusi töökohti mõlemal pool ookeani.
EL ja USA peaksid jõud ühendama, et rahvusvahelises kaubanduses ei läheks liidriroll Aasia kätte.
Ühtlustatud standardid alandavad tootmiskulusid ja tarbijate jaoks hindu.
TTIP tugevdaks ELi ja USA poliitilist liitu.
Lepingu vastased väidavad:
TTIP muudab kehtivad keskkonna-, töötajate ja tarbijakaitse standardid lahjemaks, kuna need kujutavad endast kaubandusbarjääri.
Uus süsteem vaidluste lahendamiseks võimaldab suurfirmadel mööda minna kohalikest seadustest ja õõnestada parlamendi rolli.
Imporditariifidest laekub aastas miljardeid dollareid ELi riikide eelarvesse – seda raha enam ei tuleks.
TTIP võib torpedeerida riiklikke toetusi kultuurilise mitmekesisuse säilitamiseks.
Vastased said püssirohtu
Kuidas leke ELi ja USA kõnelusi mõjutada võiks, ei osanud Malmström praegu kommenteerida. „Raske öelda,“ ütles ta Bloombergile. „Paljud nendest, kes on TTIPi läbirääkimiste suhtes skeptilised, kasutavad seda muidugi oma skepsise tugevdamiseks.“
Äsja lõppes ELi ja USA vabakaubanduskõneluste kolmas voor. Nädal tagasi Saksamaal visiidil olnud USA president Barack Obama ärgitas kõnelustega jõudsalt edasi liikma ning sama soov on ka Saksamaa kantsleril Angela Merkelil. Et veel Obama ametiajal suurem osa tööst tehtud saaks. Saksa avalik arvamus on aga vabakaubanduslepingu suhtes väga kriitiline. Niisamuti kahaneb toetus vabakaubandusele USAs, mille järgi on oma kampaaniat seadnud ka USA presidendikandidaatide kandidaadid.
Aeg maha?
Ajalehe Financial Times mõjukas kolumnist Wolfgang Münchau kirjutas hiljuti oma nädalakommentaaris, et arenenud demokraatiad on tulnud väga kehvasti toime globaliseerimisest tingitud muutuste juhtimisega. Globaliseerumisest ja Euroopa integratsioonist on sündinud hulk neid, kelle elujärg on läinud sellest kehvemaks. Nii ei ole praegu ehk parim aeg turu liberaliseerimisega edasi liikuda. Pigem tegeleda nende inimeste muredega, sest kui poliitikategijad ei reageeri, siis valijad reageerivad kindlasti. Mida on juba näha äärmusparteide edust.
Sarnast mõtet väljendas sama lehe veergudel USA endine rahandusminister Lawrence Summers, kes pakkus välja, et kaubanduskõneluste fookuse võiks keerata pea peale. Nihutada rõhuasetuse integratsioonilt hoopis selle tagajärgedega tegelemisele. Mis tähendaks, et rahvusvahelistel kaubanduskõnelustel võiks esikohale tõusta hoopis töötajate õigused ja keskkonnakaitse, mitte tingimata välismaiste tootjate õigused.
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Tagasi Äripäeva esilehele